Õppetöö läbiviimine
"Kui sa ei ole valmis õppima, ei saa keegi sind aidata,
Kui sa oled otsustanud õppida, ei saa keegi sind peatada."
- Brian Tracy -
Eesmärkide selgitamine
“Alustades pea lõppu silmas” - kui tead, kuhu soovid jõuda, on teekond selgem ja tulemused ootuspärased.
Koolituse alguses, sissejuhatavas osas selgitan, mida kavatsen koolitusel käsitleda, mis on koolituse eesmärk ja milliste tulemusteni peame ideaalis koostöös jõudma. Palun õppijatel lisada omapoolselt koolituse osalemise ootused ja eesmärgid. Kirjutame eesmärgid üles, et koolituse vahe-etappidel või lõpus need uuesti kokkuvõtvalt üle vaadata.
Eesmärkide selgitamisega aitan õppijatel teadvustada, millise muutuse koolitus annab ja mis on see kasu, mida koolituselt kaasa saab.
Individuaalseid eesmärke toetan kogu õppeprotsessi jooksul. Jälgin ja suunan õppijat, innustan proovima uusi asju ning julgustan tegema vigu. Kuna täiskasvanud õppija on eelneva elukogemusega ja ennastjuhtiv õppija, siis annan vastutuse tulemuste eest õppijale endale. Loon ühise arusaama, et oodatud tulemusi ja edu ei saavuta lihtsalt osaledes, vaid ainult õppija enda aktiivsus, koostöö, panustamine ja praktiline tegevus, viib soovitud eesmärgini.
Innustan õppijaid sihtideni jõudma iga edusammu märkamise kaudu. Oluline on näha iseenda unikaalsust, mitte võrrelda end teistega ning hoida silme ees enda soove ja eesmärke. Sisestan õppijasse usku endasse. Minu kogemuse põhjal on uskumisel tohutu jõud: “Kui usud, et saad hakkama, siis palju õnne – sa saad hakkama. Kui usud, et ei saa hakkama, siis palju õnne – sa ei saa hakkama”.
Viide tõendusmaterjalile:
Õppekeskkonna loomine
Keskkond mõjutab inimese meeleolu ja käitumist. Kohandan füüsilise õppekeskkonna võimalused õppija ja ka enda jaoks mugavaks, et see oleks õppimist toetav, usalduslik ja turvaline. Loon võimalused loovate õpivõtete rakendamise võimalustele.
Võimalusel tutvun juba varem ruumi (s.h. tehniliste) võimalustega. Enne iga koolituse algust mõtlen alati läbi:
-
mida soovin saavutada, mis on eesmärk,
-
milliseid õppetegevusi kavatsed teha (rühmatööd jms),
-
kas osalejad on juba tuttavad,
-
kuidas õpilased ennast ruumis tunnevad, kas esineb erivajadusi,
-
kas osalejad kuulevad, mida on vaja kuulda; näevad, mida on vaja näha, saavad teha, mida on vaja teha?
Võtan enne koolituse algust endale aega, et keskenduda ja olla kohal, kui õpilased saabuvad. Positiivse sotsiaalse keskkonna loomist alustan osalejate saabumisel ja esmase kontakti tekkimisel - soe tervitus, märkamine, silmside, võimalusel alustan kerget vestlust. Loon usaldusliku õhkkonna. Proovin enam mitte tegeleda materjalide ja tehnikaga, vaid olen avatud ja õppijate jaoks olemas.
Koolituse alguses tutvustan päevakava. Sõlmime kokkulepped koolituse eesmärgipäraseks kulgemiseks (telefonile vastamise, teiste ärakuulamise jmt suhtes).
Viide tõendusmaterjalile:
Õppeprotsessi läbi viimine
Läbides Tallinna Ülikooli koolituse “Õpi ja õpeta: täiskasvanute koolitaja koolitustegevuse arendaja ja toetajana" hakkasin õppeprotsesse läbi viima ja kavandama tuginedes eelnevalt välja töötatud õppekavale, et muuta õppimine ja õpetamine süsteemseks ning saada alus hindamiseks, mis omakorda annab konkreetse võimaluse analüüsida, kas õppeprotsessi eesmärgid saavutatakse. Suurepäraseks töövahendiks koolitusprotsessi etappide seadmisel on “Demingi ringi edasiarendus - koolitusprotsess”. Viide: W. Edwards Deming. The Man Who Discovered Quality.
Õppeprotsessi läbiviimisel järgin õppekava aga olen paindlik kuna õppeprotsess toimub eelkõige inimestevahelisel suhtlemisel. Minu jaoks on eesmärgistatud tulemuste saavutamiseks oluline jälgida ja märgata, mis toimub õppijaga õppeprotsessis ja millises staadiumis grupi arengus ollakse. (viide: Koolitaja käsiraamat 2011 - Lõhmus, Jalak, Jõgi, Karu, Visnapuu, Meier), millest tulenevalt jätan ruumi aruteludeks ja vajadusel ka suuna muutusteks, vastavalt sellele, kuidas tajun õppeprotsessi kulgemist.
Õppeprotsessi kavandamisel arvestan, et teema omandamine oleks sisukas ja aktiivne ning iseseisva töö ja õppimise osakaal oleks ajaliselt ja mahuliselt väiksem.
Koolituse lõppedes pööran tähelepanu tagasisidele - märkan, mis inimestel eriti hästi õnnestus ja innustan edasi liikuma. Pean oluliseks luua õhkkond, kus koolitatavad ise on empaatilised, märkaksid ja tunnustaksid nii enda kui üksteise saavutusi.
Viide tõendusmaterjalile:
Õpiväljundite hindamine
Hindamisjuhend annab minule ja õppijatele selged raamid ja lisab koolitustele kvaliteeti tagasisidestamiseks.
Hindamismeetodites panen paika - ja eelteavitan õpilasi, kuidas tuleb oma kompetentsi õpitus tõendada. Hindamismeetodite kirjeldamisel jälgin, et need oleks sarnased õppemeetoditega. Õpiväljundite hindamist näitab väljastatav tunnistus. Kui õpiväljundeid ei saavutata, väljastan kursuse lõppedes osalustõendi.
Hindamine ja tagasisidestamine on sageli kunst, teha seda selliselt, et inimene sooviks seda kuulda, saaks sellest aru - õige ajastus ning, et see oleks kasulik - säilitaks õpitahte ja aktiivsuse. Siinkohal analüüsin eelnevalt, kas õppija on sellises arenguetapis, et ta analüüsib ja vastutab ise või pakun lahendusi ja annan nõu.
Jälgin, et hindamine toimuks kogu koolituse vältel erinevate õppemeetodite ja koolituse ülesehituse kaudu. See annab võimaluse nii minule kui õpilasele reflekteerida (meetod: Ringlev ülevaade. Viide: TLÜ koolitus “Õpi ja õpeta”) ja jälgida, kus oma oskuste ja teadmistega ollakse jõudnud ja analüüsida seda õpiväljundite saavutamisega.
Lasen õppijal hinnata end ise, analüüsides oma saavutatut ja rahulolu (meetod: Grow mudel. Viide TLÜ koolitus “Õpi ja õpeta”). Grupis tegevusi ja saavutatut analüüsides on heaks tagasisidestajaks kaasõpilased. Kogu õppeperioodi vältel on tagasisidestajaks harjutused ja ülesanded, kust igaüks saab teavet selle kohta, kus oma õpingutes ollakse ja mida on vaja teha, et soovitud tulemusteni jõuda.
Viide tõendusmaterjalile: