Õppetöö ettevalmistus
"Selles maailmas tuleb sul õppida õppima ja omandama harjumus olla alati valmis õppima.
Enamik inimesi ei ole valmis pühendama aega sellele, et teadmistega kaasnevaid eeliseid saada."
- Mark Cuban -
Õpperühma vajaduste väljaselgitamine
Koolituse ettevalmistamisel tuginen Tallinna Ülikooli koolitusel „Õpi ja õpeta: täiskasvanute koolitaja koolitustegevuse arendaja ja õppimise toetajana” omandatud teadmiste.
​
Ma viin läbi enesejuhtimise ja turunduse, sh. portfoolio loomise koolitusi. Kuna sihtgrupid on väga erinevad (nt. eelneva investeerimise- või ettevõtluskogemusega või esineb erivajadusi jm), siis on koolitused, mida ette valmistan, ka erineva ülesehitusega.
Esmalt selgitan välja sihtgrupi ehk analüüsin, mis vajadusi ja eesmärke tuleb täita:
-
mida õppija endale eesmärgiks seab, miks ta osaleb koolitusel?;
-
mis on organisatsiooni eesmärk, nii üksikisiku kui organisatsiooni tasandil?;
-
mis on tellija/rahastaja eesmärk?.
Selgelt määratletud õpitulemused võimaldavad anda õppijatele selge eesmärgi ja paika panna tulemuste hindamise kriteeriumid.
​
Koolituse tellijaga kohtudes kasutan märkmete tegemiseks õppekava küsitluslehte, kuhu kannan sisse vajalikud märked, ootused, suunised, mille põhjal saan planeerida koolitusprogrammi. Suuremate koolituste korraldamisel koostan koolituse briifi, mis annab osapooltele ülevaatliku kokkuvõtte koolitusest ja kokkulepetest.
​
Võimalusel tutvun eelnevalt koolitusel osalejate enesetutvustusega. Kui see ei ole võimalik, siis viin läbi küsitluse/tutvumise esimesel kohtumisel. Eelinfole tuginedes saan koolituse üles ehitada nii, et kursusel osalejate teadmised ja oskused oleks lisaressurss.
​
Viide tõendusmaterjalile:
​
Tegevuste planeerimine
Tegevuse planeerides võtan aluseks “Õppekava ettevalmistusetapid” juhendi. Viide: Tallinna Ülikooli koolitus „Õpi ja õpeta: täiskasvanute koolitaja koolitustegevuse arendaja ja õppimise toetajana”.
​
Esmalt esitan endale küsimuse – MIKS. See tähendab, et alustamisel pean silmas lõppeesmärki, ehk määratlen, milliste tulemusteni tuleb koolituste käigus jõuda, mida tuleb saavutada ja mida tuleb koolituse käigus omandada. Sellest lähtuvalt planeerin tegevused ja kohandan õppekava vastavalt sihtrühmale.
​
Loon raamistiku ja kavandan, kuidas koolitusel eesmärgi ja soovitud tulemuseni jõuda tuginedes koolitusprotsessi etappidele (Demingi ringi edasiarendus – koolitusprotsess. Viide: W. Edwards Deming. The Man Who Discovered Quality).
Õpiväljundite saavutamise planeerimisel keskendun küsimustele: milliste meetoditega õpiväljundid saavutatakse. Selle paikapanemiseks analüüsin esmalt hindamismeetodeid ehk panen paika selle, mida mõõdan, et saaksin oma tegevusi paremini kavandada. Samuti panen paika iseseisva töö osakaalu ja tegevused. Pärast meetodite valikut kujundan sellest õppeprotsessi.
Koolitusprogrammi kohandamisel järgin olemasolevaid koolitusprogramme ja -materjale, koolituse ülesehituse loogilisust, eesmärgipärasust. Koostan ajakava, lisades ajavaru ettenägematute asjaolude jaoks, jätan ruumi vaheldusrikkusele, sotsiaalsele suhtlusele ja kosutavatele puhkepausidele.
Iga eduka koostöö/koolituse juures on oluline esmamulje (sissejuhatus, tutvumine, selged ootused ja eesmärgid), et luua avatud olek ja koostöö võimalikkus. Oluline on „olla kohal” – tajuda, et teema ja info jõuab vastuvõtjani ning on arusaadav. Kogu protsessi õnnestumiseks on sama oluline lõpetamine (kokkuvõte, märkamine, positiivne tunne, tagasisidestamine).
Koolituse järgselt korrigeerin koolitusprogrammi vastavalt enesereflektsioonile ja saadud tagasisidele.
​
Viide tõendusmaterjalile:
​
Koolituse sisu ja metoodika
-
Küsimus – Mida õpetan? - tingib sisu valiku ja õpisituatsiooni läbimõtlemise.
-
Küsimus – Mis on vaja õppijal omandada? – puudutab materjali koostamist, meetodite valikut.
Metoodikas kasutan erinevaid variante, analüüsides, millised meetodid on parimad tulemuse saavutamiseks. Uue teema tutvustamisel ja õppeprotsessi alguses kasutan rohkem loengu vormi, ehk õpetajakeskset meetodit, mis aitaks õpilasi häälestuda õppimisele. Kui sisseelamise periood on läbi, siis eelistan õppijakeskseid rühmatöö meetodeid (arutelud, ajurünnakud, diskussioon). Teemad, mis vajavad süvenemist, jätan individuaalselt õppimiseks, nt. artiklite/raamatute lugemine, ülesannete lahendamine. Seon teooria praktikaga, et teadmised kinnistuksid ja tekiks huvi ning seoste loomine olemasolevate teadmiste ja uute materjalide vahel.
​
Teen vahehindamisi, et saada tagasisidet, kas teema on arusaadav ja millises etapis koolituse käigus oleme.
​
Olles ise õppija, vaatlen ma erinevate koolitajate meetodeid ja kasutan neid, mis tunduvad uudsed, põnevad ja tõhusad. Koolitusmeetodite ideid sain väga palju juurde läbides Tallinna Ülikooli koolituse: „Õpi ja õpeta: täiskasvanute koolitaja koolitustegevuse arendaja ja õppimise toetajana". Rakendan neid oma koolitustel (tutvumis metoodika, kokkulepete sõlmimine, arutelud Jamboard keskkonnas ja grupitööd, mängulised - ja loovad harjutused, mõttekaartide ja visuaaltehnika kasutamine loovuse rakendamiseks, kogemuste mõtestamine jm).
​
Alati vaatan enne koolitust kogu koolituse ülesehituse ja materjali jaotuse üle, et tagada koolituse loogilist ülesehitust ning vajadusel teen korrektuure.
Vaatlen õppeprotsessi tervikuna ja eesmärgiks on, et õppemeetodid oleks kooskõlas hindamisviisi ja õppe eesmärkidega.
​
​
Viide tõendusmaterjalile:
​
Õppematerjalide kohandamine
Koostan ja kohandan õppematerjale lähtudes õppekavast või koolitusprogrammist. Ajakohastan materjale pidevalt, tuginedes loetud raamatutele või koolitustele, milles ise regulaarselt osalen. Rikastan materjale eluliste kogemustega, et omandatut oleks lihtne praktikasse rakendada. Lisan materjalidesse ülesandeid, mis kaasaks õpilasi keskustellu, et läbi avatud suhtluse jõuda vastusteni või leida uusi vaatenurki. Läbi positiivse tagasisidestamise väärtustan ja julgustan õpilasi end avama, uskuma enda potentsiaali ja võimekusse. Õppematerjalide koostamisel valmistan ette materjalid ja lingid, mis annavad võimaluse teema iseseisvalt või rühmatööna läbi töötada.
Kogun erinevaid õppematerjale harivatest raamatutest ja koolitustelt, milles osalen ning häid ideid ammutan kogemustega koolitajatelt (huvitavad pildid, head artiklid, videod, mõistukõned, ütlused jm).
Slaidiesitluses väldin sõnalisi pikki slaide, lisan juurde pildi- või videomaterjale. Analüüsin kriitiliselt, kas slaidid on esitlemiseks selgelt loetavad ja nähtavad. Lisaks slaididele koostan ja kohandan erinevaid õppemetoodikaid, et tuua õppeprotsessi vaheldust ja anda võimalus teema omandamiseks erinevate tehnikate abil.
Enne koolitust tutvun õppekeskkonnaga ja sobitan selle koolitusega. Analüüsin alati, mis on koolituse eesmärk ja milliseid metoodikaid saan kasutada. Lähtun õppematerjalide koostamisel asjaolust, kas koolitujad tunnevad üksteist ja kas on erivajadusi, millega tuleb arvestada.
Õppekava koostamisel tuginen usaldusväärsetele allikatele ja kasutan juhendmaterjale (nt „Täienduskoolituse õppekava koostamine” Sigrid Aruväli, Heli Kaldas, Einike Pilli ja Signe Reppo ). Viitan allikatele, mis on autoriõigust järgiv ja loon õppijale võimaluse materjale iseseisvalt tudeerida.
​
Viide tõendusmaterjalile:
​